75
4.
Luge runod kelenvändonke da pane üks’
niišpäi muštho.
Alevtina Andrejeva
Varuč
Varuč-jäniš jalos jokseb,
Sil’mäd varus värištab.
Pöl’gästusiš tullein kükseb,
Hengen-ki se kadotab.
Ala ole varukogo,
Ala lapsid varaida!
Mäne, peitte heinänkegho,
Vaiše ala säraida!
Armaz Karjala
Armaz Karjalan ma,
Sinun lapsed mö olem,
Tägä elodme mäm,
Tägä sündum i kolem.
Kalliž Karjalan ma,
Järved, mecad i pöudod,
Mittušt tedme sä mäd,
Hüvüt kaiktäna löudad.
Sel’ged kodimal mel’,
Laskvad, käbedad pajoid,
Mitte čoma sid’ — kel’,
Vaiše kuna sä ajad.
5.
Luge da kända tekst.
Vladimir Jegorovič Brendojev (1931—1990)
Vladimir
Jegorovič
Brendojev
sündui
6. süguz’kud vodel 1931. Hän sündui
Sambatuksa-külähä. Hän lujas navedi ičeze
Karjalan röunad. Äjan vozid Vladimir radoi
kalalaivoil da paksus oli edahan kodimaröunaspäi.
Vladimir Jegorovič lujas hüvin tezi karjalan
kel’t
da
karjalan
rahvahan
fol’klorveroid.
Hänen kirjutadud runoiš voib niid kulištada.
Tetes fol’klorad, runolii tegi ičeze runoid
melentartuižikš. Hänen runoiš om rifmoiden bohatuz da sur’ vägi.
Nece vägi andab suren painastusen mehiden täht. Völ-ki üks’