9
12.
Luge tekst da löuda sanad ozutadud sändoidenke.
Kezan polhe
Kezal minä ajelimoi külähä. Külän nimi om Šokš. Minä
ajelimoi sinna mamanke i tatanke. Šokšus eläb minun baboi.
Küläs oli hüvä. Minun sebranikad varastiba sigä mindai. Mö
kül’bimoiš järves. Järven nimi om Änine. Völ mö vändim irdal,
a konz oli vihm, vändim kodiš. Minei oli ilokaz, no tarbiž oli
ajada Petroskoihe. Nece oli heinkun lopus.
Konz minä tulin lidnaha, kaik minun sebranikad oliba völ
küläs. Minei tuli tusk. Siloi minä sizarenke ajoim toižhe külähä.
Toižen külän nimi om Pondal. Sigä eläb minun toine baboi. Mö
olim Pondalas ühten nedalin. Konz tulim kodihe kaik minun
sebranikad jo oliba lidnas. Mö hüvin lebaižimoiš sebranikoidenke
elokus.
13.
Avaida saupked. Kirjuta sanundad lehtikoho.
Vit’a om (mec). Hän tuli mecha vanhemban (sizar). (Pud)
lehtesed oma erimujuižed. (Mec) om äi senid da babukoid da
marjoid. Vit’a da Vera keradaba babukoid (puzu). (Vit’a) puzus
om erazvuiččid senid, a (Vera) puzuižes om čomid babukoid.
Lapsed astuba (puzuižed) (kodi) hüviš meliš.