35 / 82
34
3. Ühtenzoita sanundoiden palad.
1) Tal’vel irdal ...
... i lujas hoštai.
2) Lumi om vauged ...
... taivhal oma tähthad.
3) Lumi katoi kaiken ... ... živatoile da linduile.
4) Öl ...
... paneb lunt.
5) Tal’vel om jüged ...
... man čomal, lämäl katusel.
... om vauktemb, mi sügüzel.
4. Luge da kända dialog.
— Tervhen, Miku! Kut azjad oma?
— Tervhen, Natoi! Spasib, hüvin. Kuna astud?
— Astun kirjištoho. Ümbrištontedon urokale tarbiž toda kirj.
— Min polhe tarbiž kirj?
— Tarbiž kirj živatoiden polhe tal’vel. Kuna sinä astud?
— Minä mänen puištoho. Tämbei om kova pakaine. Tarbiž
sötta linduid da oravaižid.
— Voin-ik minä mända sinunke?
— Void, a jäl’ges mänem ühtes kirjištoho.
5. Tege da kirjuta ičeiž dialog.
6. Luge tekst, löuda jonoštadud sanad
vajehnikas da kända, pane niid muštho.
Neglik
Neglik
magadab ičeze pezaižes. Sügüzel hän tegi lämän
pezan tal’veks. Toi kuivid heinid, lehtesid da
samlod
.
Möhäsügüzel
panihe neglikoine pezaha kaikeks tal’veks.
Tuli tal’v, i lumi katoi neglikon pezan.
Suren übusen al om läm’ neglikole. Niken
ei löuda neglikon pezad. Niken
ei noustata
neglikod.
Kaiken tal’ven magadab neglikoine.
Se nägeb čomid
unid
.